teisipäev, 27, november 2007

Teine näide elust



Kevadel saabus Pattayale väike eestlaste seltskond. Koos käidi mitmeid kinnisvaraobjekte vaatamas: maju, kortereid jm.

Üks perekond oli huvitatud väiksema maja omandamisest, aga seejärel, võimalusi lähemalt vaadates, otsustasid osta hoopis kaks korteriboksi 22-korruselise maja 16. korrusel.



Lihtsalt, tühjad betoonboksid, ainult uksed-aknad ees.



Kuna tegemist oli mereäärse, väga heas asukohas oleva majaga ning parajalt kõrge korrusega, siis oli ka nende bokside hind korralik: 2,5 miljonit bahti tükk. Kokku 5 miljonit.

Nad tegid ostu-müügi lepingu, tasusid esimese broneerimistasu ära, seejäral tegid ka ülekande kohapeal hanza-neti kaudu ning lendasid tagasi Eestisse.

Eestist tasusid nad juba ülejäänud summa. Omandi registreerimisdokumendid said vormistatud.

Kõik kulud:

Müüjale 5 000 000, riigilõivudeks 100 215, notarile 10 000 THB. Kokku siis 5 110 215 THB.

Tehniliselt toimus tasumine eurodes, ülekanded tehti väikse ülevaruga võimalike kursikõikumiste ja pangateenuste katmiseks. Üle vajaliku summa laekunud raha deponeeriti kinnisvarafirma juures.

Pärast omandi registreerimist alustati ruumide siseviimistluse ja möbleerimisega, nagu oligi kohe kokku lepitud.

Eelarve oli 0,5 miljonit bahti kummagi ruumi kohta, kokku siis 1 miljon.

Selle eest tasuti kahes osas: algul tööde alustamiseks ning seejärel teine osa, tööde lõpuleviimiseks. Vahepealsest asjade seisust informeeriti Eestis asuvaid omanikke e-maili teel, tutvustati pilte jne.

Kokku läksid need sisustustööd maksma 1 050 000 bahti. Lisakulu tulenes ühe ukse ümberpaigutamise vajadusest.



Põhimõtteliselt oleks kõik need tööd saadud tehtud ka umbes kahe kuuga. Aga kuna ostjatel polnud kiiret, siis võeti asja rahulikult.

Kõik kulud kokku olid siis 5 110 215 + 1 050 000 = 6 160 215 bahti.

Sügisel saabusid omanikud taas Pattayale ning veetsid kaks nädalat oma vastvalminud korterites.

Seejärel lasid nad need korterid rendile anda. Nende Tai pangas avatud arvele hakkab igakuiselt laekuma 40...44 tuhat bahti, kui mõlemad ruumid on välja renditud. Teine võimalus oleks olnud teha rendiesindusleping, millega nad oleksid saanud garanteeritud renditulu 32...36 tuhat bahti sõltumata sellest, kas rentnikke seal on või mitte.

Nende korterite turuväärtus on praegu hinnanguliselt 3,2 ja 3,5 miljonit bahti, kokku 6,7 miljonit.

Kohese müügi puhul oleks puhaskasum umbes 540 000 bahti, mis teeks ligi 9 % esialgsest investeeringust, vähem kui poole aastaga.

Praegu eelistavad nad saada renditulu.

Aasta-paari pärast on nende korterite turuväärtus kindlasti suurem.

teisipäev, 20, november 2007

Linnulennult



Kui tõusta poolteise kilomeetri kõrgusele ja heita pilk Pattayale ida poolt, siis avaneb järgmine vaade.


Eemal on meri ja rannad, silmapiiril on Pratanmak Hill ehk Buddha mägi, millest paremale jääb Pattaya Beach ja vasakule veel pikalt Jomtien Beach. Keskel jooksevad vasakult paremale Sukhumvit Road ja raudtee.

Aga otse ees olevad punased hulknurgad on Pattaya idaosas laiuvad arenduspiirkonnad oma punaste katustega villadega. See on muidugi vaid yks väike lõigukene nendest siin nähtaval. See osa linnast on oma ulatuselt juba tunduvalt suurem kui too teine, seal mere ääres. Taolisi arenduspiirkondi on muidugi ka mujal, aga enamus neist asub Sukhumviti maanteest idas. Ja neid on sadu.

Igayhes kümneid villasid, sekka ka ridaelamuid ja korterelamuid, kuid enamasti ikka villad. Jajah, needsamad imetillukesed punased punktikesed, kenasti reas. Kõik need piirkonnad on ümbritsetud turvataraga, sissepääs valve all olevast väravast. Igayhel neist on keskel bassein ja haljasala koos klubihoone, jõusaali, laste mänguväljaku, poekese ja baariga, nagu väike külakeskus.

Aga kui me neid praegu nimetame veel arenduspiirkondadeks, siis varsti on nad kõik juba elamupiirkonnad, eks ole. Ja paljud neist tegelikult ongi seda: kõik majad on leidnud endile omanikud ning elavad seal oma elu. Elanikud, muide, enamasti Põhja-Euroopast: sakslased, inglased, shveitslased, norrakad, rootslased, taanlased, hollandlased jne. Sekka ka mujalt muidugi.

Nõudmine nende majakeste järele on lakkamatu. Ja seetõttu käib ka pidevalt laienev arendustegevus. Üha uusi ja uusi piirkondi tekib ning majad kerkivad kiiresti. Enamasti on nad müüdud veel enne kui valmis saavadki, tihtipeale isegi veel enne ehitamise algust.

Linnulennult võib tunduda, et nii tihedalt paiknevates majakeste ymber ei saa eriti vaba ruumi enam olla. Tegelikult on neil kõigil oma aiakene, tihti veel bassein ja muud mugavused.


Näiteks selline: 5 magamistuba, 3 vannituba, maja 250 m2, krunt 1744 m2. Suur aed, katusealune kahele autole jne.


Elutuba juba üksinda suur ja avar. Stiilselt möbleeritud.

Selliselt need linnulennult nähtavad punased katused siis seestpoolt võivadki välja näha.

See on nyyd kyll suhteliselt suuremat sorti elamine. Enamjaolt on need siiski nii 2...3 magamistoaga, aga siin praegu lihtsalt näiteks selline.

Ahjah, et mis näiteks selline villa võiks ka maksta? - See konkreetne on praegu müügil 9,9 miljoni bahtiga, ehk siis umbes 3,3 miljoni Eesti krooniga.

See on järelturu hind. Arendajad pakuvad taolisi kuskil 6 miljoni bahtiga.

teisipäev, 6, november 2007

Kahekordne tuba



Tõepoolest, kus on öeldud, et tuba peab olema ainult ühel tasapinnal? Märksa otstarbekam on ju, kui allkorrusel teed tööd, toimetad, einestad, vaatad telekat, suhtled - ning kui uneaeg käes, lähed omaenda toas korrus kõrgemale ja lased ennast unemati juurde viia.

Hommikul ärgates tuled trepist alla, päike särab läbi maast laeni ulatuva klaasist välisseina. Värskendad ennast, istud diivanile, lased kohvil hea maitsta, vaatad uudiseid.

Ja kuskil pole silma all seda hiigelsuurt voodilarakat, mis, paraku, igas ühetoalises elamises kipub domineerima.

Tuba ise on muidugi kõrge, õhurikas, avar. Põrandapinda ehk ainult 33 m2 jagu, aga tundub olevat palju rohkem.

Või tahad ehk siiski suuremat elamist?



Aga palun. Teeme siis kaks korda suuremaks.

Nüüd mahub ära ka normaalne söögilaud, mõnus omaette töö- või lugemise nurgakene, avarust palju rohkem.

Kõik see paikneb mõnusas majas, kus igal elamisel on omaette sissepääs. Rannani jalutamist umbes 1 km. Vaikne ümbrus. Läheduses mõned hotellid, poed jne. Jomtieni põhjaosas, kui keegi peaks teadma seda piirkonda.

Hind: 1,2 miljonit bahti, ehk umbes 400 tuhat krooni. Seda siis väiksema variandi puhul. Suurem on kaks korda kallim. Ja seda kõike muidugi koos täieliku sisustusega, mööbel, TV, köök, vannituba jne.


Tundub nagu uskumatult odav, eks ole?





Põhjus on lihtne: seda kõike pole veel olemas. Seda maja alles hakatakse ehitama. Kuid juba praegu on ligi kolmveerand nendest korteritest broneeritud. Järele on jäänud veel viimased ning needki ostetakse ära lähima aja jooksul.

Broneerimistasu on 500 tuhat bahti. Väiksema variandi puhul maksad ülejäänud 700 tuhat alles siis, kui kõik on valmis. See on umbes poolteise aasta pärast.

Hm, hakkab mõte liikuma. Et, siis, kui ta tegelikult ka valmis on, siis on tema hind ju palju kõrgem? - Kahtlemata. Kuskil 30...40 % võrra kindlasti. Vähemalt poolteist miljonit, võimalik, et isegi kuni kaks. Ning pole üldse võimatu, et isegi veel rohkem.

Mida see siis tähendab? - Broneeriks praegu ära, investeeriks vaid 500 tuhat bahti. Ja kui poolteise aasta pärast valmis saab, siis paneks müüki ja laseks see ülejäänud 700 tuhat hoopis ostjal ära tasuda? - Tjah. Isegi siis, kui sa rohkem üldse mitte midagi ei tee, oleksid sa näiteks 1,7 miljonilise müügihinna puhul poole miljoni võrra rikkam, oleksid teeninud oma algselt investeeringult 100 %. Teisiti öeldes: paned täna pool miljonit sisse ja võtad poolteise aasta pärast miljoni välja.



Renti võiks sellise koha eest (tolles väiksemas variandis) ja praegustes hindades küsida umbes 16...18 tuhat kuus. Mida need rendihinnad poolteise aasta pärast teevad, on raske ütelda, aga allapoole nad igatahes ei lähe.

No nii. Isegi 16 tuhande puhul teeks see aastas ligi 200 tuhat. Mis tähendaks ju, et kuue aastaga oleks algne, 1,2 miljoniline investeering ennast juba ära tasunud.

Tegelikult isegi varem. Sest 15...20 %-line iga-aastane hindadetõus jätkub paratamatult. Praegustest hindadest võib kuue aasta pärast vist küll veel ainult muistendeid rääkida.

pühapäev, 4, november 2007

Teade



Selle blogi materjalid on nüüd olemas ka uues kohas, ülevaatlikumas vormis.