Äri

Paradiis on ju tore, aga mida teha siis, kui tahaksid ka ise midagi teha?

Noh, et kaua sa ikka rannas vedeled, baarides istud, ujud või sukeldud, vaatamisväärsusi imetled, ringi reisid jne, et, kas seda hirmu ei ole, et pikapeale võid ju laisaks muutuda või lihtsalt igav hakata.

Muidugi, võimalusi on tohutult.

Aga, miks mitte, võib ka oma äri püsti panna.

Kuidas oleks näiteks väiksema külalistemaja või hotellikesega? All on väike kohakene, kus saab jalgu puhata ja keha kinnitada, mõned õlled lasta ja niisama suhelda. Üleval aga toakesed elamiseks.

Ise elad sealsamas. Ja kui tuttavad tulevad, saad neilegi elu mõnusaks teha, majutada, uudiseid vahetada ja üldse.

Tegemist jätkub. Igav ei hakka. Ning, mis eriti tore, äri käib ja raha liigub.

Vaatame lähemalt.



Selline väike hotellikene. Neli korrust.



36 tuba, kõik kenasti möbleeritud ja varustatud, igas toas TV, külmkapp, konditsioneerid ja ventilaatorid.



Bassein ja puha.

Mis see maksab, tuleb muidugi kohe küsida. - Neli miljonit Eesti raha, ehk siis veidi üle 10 miljoni bahti.

Teeme kiire arvutuse. Pakume neid tube seal hästi odavalt, näiteks 500 bahti päev. (Normaalne hind oleks ikka 600...700 vähemalt, aga olgu.) Nii. Ja oletame, et keskmine täituvus oleks ehk ainult 50 %, seega vaid 18 tuba oleksid pidevalt kasutuses.

Kuus tooks see sisse siis 500 x 18 x 30 = 270 000 bahti, aastas siis kuskil 3 miljonit. See kõik muidugi hästi pessimistliku prognoosiga: väga odavalt pakkudes ja hästi viletsa täituvusega.

Kulud.

Kolm-neli koristajat-pesupesijat, kaks-kolm retseptsionisti, öövalvur, kokk, paar ettekandjat. Kuni kümme inimest siis. Palgad on neil küll veidi erinevad, aga olgu, pakume neile sellist Tai keskmisest paremat, lihtsa inimese palka, 7000 bahti kuus. Seega läheb palkadeks kohe ära miski 70 000.

Muud kulud: elekter, vesi, kommunikatsioonid, varustuse täiendamine ja uuendamine, kulumaterjalid jne, noh, aeg-ajalt miskid pisiremondid kindlasti jmt, raamatupidamine, kõvasti liialdades, ütleme midagi kuni 50 000 kuus. Tegelikult nii palju ei lähe, aga võtame jälle suure varuga.

Aga ega muud ei olegi eriti. Maksud kui sellised on praktiliselt olematud. Litsentse peab uuendama kord aastas, aga ega needki midagi hullu ei ole.

Mis me siis saime: 120 000 igakuisteks kuludeks. Isegi siis, kui me lisame sinna juurde veel 50 000 ettenägematuteks kuludeks, mis viiks kulud kokku 170 000 peale, jääks meil isegi pooliku täituvuse ja väga odava hinna puhul iga kuu kätte 100 000 puhtalt. (Eesti rahas miski 30 tuhat siis.)

Aga me unustasime ära ju veel söögid-joogid. Paljud tuttavad hotellipidajad on siin rääkinud, et söögi-joogi pealt teenivad nad eriti hästi. Isegi väga väikese täituvuse puhul istuvad kliendid ikkagi oma hotelli juures enamasti. Pluss veel need, kes tänavalt sisse astuvad. Ning sealt saadav kasum on tihtipeale suuremgi kui majutuse pealt tulev.

Aga võibolla tahaks midagi väiksemat siiski?



Aga palun. Ranna ääres, kolm korrust, 6 tuba, konditsioneerid, külmkapid, mikrolaineahjud, TV, DVD, täielikult möbleeritud ja sisustatud.

Hind: 6 miljonit bahti ehk midagi 2 miljoni ringis Eesti rahas.



Või hoopis ilusalong? Miks mitte. Täielikult sisustatud ja varustatud. Lisaks veel ka eluruum.

Hind: 200 000 bahti. Eesti rahas vaid 70 tuhat.



Või midagi lustlikumat hoopis? Go-go baar Waliking Streetil, kõige kuumemas piirkonnas. Eraldi ruumid veel majutamiseks.

Hind: 10 miljonit bahti.

Igav ei hakka, seda kindlasti. Ja kui peaksidki tüdinema kunagi, siis maha müüa saad ju alati.